Mulle meeldib jalutada. No kohe tõsiselt. Eelmine kuu oli tööl sammuvõistlus ja selle raames kogunes keskeltläbi 18 000 sammu päevas. Seda ikka on.
Seda enam oli omamoodi väljakutseks Segway tasakaaluliikuriga sõitma minemine. Asjaga, mis minu peas seostub paksude ameeriklaste ja laiskade turistidega. Ehk antikondimootori sümbolid.
Aga kuna elu on elamiseks, jäätis söömiseks ja uued asjad ära proovimiseks, ei löönud risti ette ja läksin elukaaslasega ühel sumedal pühapäeva pärastlõunal Tallinna vanalinna segweitama.
Aeg bronnitud, lendasime laivi. Kunagi varem sõitnud polnud, aga how hard can it be, eks. Elektritõuksi ja -longboardi kogemus on all, seega tundsin end enesekindlalt. Pärast põgusat instruktaaži ja kiivripakkumisest loobumist (tütarlapsele sai igaks juhuks ikkagi kiiver pähe) panime ajama. Taimer hakkas minuteid 30st alla lugema.
Kiirelt selgus kaks tõsiasja. Esiteks, Segway juhtimine on tõesti intuitiivne ja õpikõver väga väike. Teiseks, vanalinnas peab ettevaatlik olema, et üle kellegi varba ei sõida.
Kohapeal keerutamine oli väga mugav, üle munakivide sõitmine ääretult pehme (tänu suurtele ratastele) ja taolise liikuriga on tõesti võimalik lühikese aja jooksul rohkem näha, kui pelgalt jala vantsides. Lisaks jälle uus asi ära proovitud. Tõestas, et eelarvamuste tõttu ei tasuks midagi proovimata jätta.
Tagasi staapi jõudes sai selgeks ka Segwaylt maha tulemine: sõiduriist tuleb vastu seina parkida. Kui Sinagi tahad proovida, siis kiika siia.
Silver on Team Chilli liige, kes katsetab erinevaid Chilli elamusi. Kui ka Sina sooviks saada Chillijaks, siis vaata siia.
